selle vastu võidelda, ootas teda ikkagi õnnetu lõpp. Õigupoolest üritas võidelda juba ka tema isa, kuid saatuse vastu ei saa. Delfi oraakel ennustas Oidipuse isale Kuningas Laiosele, et ta tapetakse ta enda poja poolt ja abiellub tema naisega. Laios soovis et hirmus ettekuulutas tõeks ei saaks. Poja sündides, viis ta lapse ühele oma ustavale karjusele ning palus ta hukata. Karjusel hakkas Oidipusest kahju ning ta viis ta teisele karjasele. Tema viis Oidipuse Korintosele, kus ta kasvas üles teadmises, et nood on tema õiged vanemad. Oidpus elas Korintosel õnnelikku elu. Ühel päeval ennustas Delfi oraakel talle, et tapab enda isa ja abiellub oma emaga. Oidipus otsustas Korintoselt lahkuda. Pidades Polybost oma päris isaks, uskus ta, et põgenedes linnast ei lähe ennustus täide. Maailmas ringi rännates, sattus ta kokku kaarikuga, kus istus sees Kuningas Laios ja tema saatjaskond. Oidipusel tekkis nendega tüli ning suures vihahoos tappis ta kogu
spartalased Aasiapoolsel kaldal , kuni Sparta ülemjuhataja Lysandros ateenlaste hooletust ära kasutades ajutiselt kaitseta jäetud laevu ründas ja enamuse neist nn Aigospotamoi lahingus vallutas. Mõne aja pärast piiras Lysandros laevastikust ilma jäänud Ateena mere poolt ümber ja sundis kaitsjad aastase vastupanu järel alistuma (404. a.). Sparta liitlased Korintos ja Teeba nõudsid Ateena hävitamist. Kuid spartalased eelistasid linna säilitada, võimalik, et vastukaaluks Korintosele ja Teebale. Ateena mereliit saadeti laiali, müürid lõhuti, sõjalaevastiku riismed tuli loovutada ja linn sõlmis Spartaga liidulepingu. Peale selle nõudis oligarhiliselt meelestatud Lysandros demokraatia asendamist "isade korraga" ja ajendas seega uue oligarhilise pöörde Ateenas. 404. a. "isade korra" taastamiseks ametisse määratud 30-liikmeline komisjon, mille etteotsa tõusis Platoni sugulane ja Sokratese vestluskaaslane Kritias, hakkas kõrvaldama
annaabi.ee 
