A.dumas Kolm musketäri terve raamat
Siis
avanes ruumi uks, kus d'Artagnan viibis, ja proua Bonacieux tõttas sisse.
«Teie! Lõpuks ometi!» hüüdis d'Artagnan.
«Tasa!» ütles noor naine, oma sõrme noormehe huultele pannes. «Tasa! Ja lahkuge
sama teed mööda, kust tulite.»
«Aga kus ja millal näen ma teid jälle?» hüüdis d'Ar-tagnan.
«Koju jõudes leiate kirja, mis annab vastuse sellele kü-i.simusele. Minge, minge!»
Nende sõnadega avas ta koridoriukse ja lükkas d'Ar-tagnani toast välja.
D'Artagnan lahkus vähimagi vastupanuta, ühegi vastuväiteta, kuulekalt nagu laps,
mis tõestab, et ta oli tõepoolest väga armunud.
XXIII KOHTUMINE.
D'Artagnan ruttas jooksujalu koju. Kuigi kell oli juba üle kolme ning tee viis läbi
Pariisi kõige kardetavamatest linnaosadest, ei olnud tal ühtegi ebameeldivat kohtumist.
fOn ju üldiselt teada, et joodikuid ja armunuid hoiab jumal.