A.dumas Kolm musketäri terve raamat
lubasin oma vaesele käskijannale ... Ah, mu jumal,
mu jumal küll! Ta peab mind üheks neist viletsatest, kellest ta palee kihab ja keda on
pandud sinna tema järele nuhkima! Ah, härra Bonacieux! Ma'ei ole teid kunagi eriti
armastanud. Nüüd aga on asi veel hullem: ma vihkan teid! Ausõna, selle eest maksate te
veel kallilt!»
Sel hetkel, kui talausus need sõnad, sundis koputus toalaele teda pead tõstma ja läbi
lae hüüdis hääl.
«Kallis proua Bonacieux, avage väike koridoriuks. Ma tulen alla teie juurde.»
XVIII ABIKAASA JA ARMUKE.
«Proua, lubage öelda, et teil on väga vilets abikaasa,» ütles dArtagnan sisse astudes
uksest, mille noor naine talle avas.
«Teie kuulsite siis meie jutuajamist?» küsis .proua Bonacieux kiiresti, heites
d'Artagnanile rahutu pilgu.
«Algusest lõpuni.»
«Mu jumal, aga kuidas?»
«Ainult minule teada oleval viisil, mille abil kuulsin ka palju ägedamat vestlust teie ja
kardinali nuhkide vahel.»
annaabi.ee 
