Kunsti ajalugu
tarbekunstiesemetes ja kultustoimingutes (snnimängud). Seoseid on aga teisigi. Palju sarnast
on mükeene hauakambritel (1600-1500a.eKr.) Kreeta varase perioodi kalmetega, mille ette
olid ehitatud nelinurksed eendid ja krvalruumid. Mükeene kultuuris asenduvad viimased küll
pika käiguga, sarnasus aga on ilmne.
Mükeene arhitektuuri varasemat perioodi esindavadki hauakambrid, eeskätt kamber ja
kuppelhauad, viimaseid nimetatakse ka Tholos haudadeks. Iga hauakambrini viis küllalt pikk
koridorilaadne käik dromos - alates 1500.a.eKr. ulatus selle käigu pikkus 30 meetrini,
kuppelhaud ise aga oli küllalt suur-läbimt kuni 15 m. Mükeene 9 ümarhauast on tuntuim
nn. Atreuse varakamber (1300.-1200.a.eKr.) mille sisemuses kasutatud kiviplokid on
töödeldud vastavalt hauaümbrusele, mis dromose kohal kujundati portaaliks. Siin kerkis
ehitustehniliselt esile keeruline probleem - valevlvina laotud kivikupli tohutu surve tuli ukse
kohal toestada