Olümpiamängude ajalugu
Teisel päeval peeti noorukite jooksu- ja
maadlusvõistlused ning rusikavõitlus, kolmandal võisteldi meeste
jooksualadel, maadluses ning rusika- ja vabavõitluses. Neljandal päeval
korraldati hipodroomil võiduajamine, peale selle olid kavas kilbijooks ja
viievõistlus. Viimasel päeval autasustati võitjaid Zeusi templis õlipuuokstest
pärjaga. Olümpiavõitjaid ülistati nagu rahvuskangelasi, kodukohas anti neile
suuri eesõigusi. Esimene olümpiavõitja oli Elisest pärit kokk Koribos.
Antiikaja kuulsaimad olümpiavõitjad olid Philombrotos Spartast, Chionis
Spartast, Hipposthenes Spartast, tema poeg Hetoimokles, Milon Krotonist,
Astylos Krotonist ja Leonidas Rhodoselt.
Antiikolümpiamängude hiigelaegolo 6. ka 5. sajand e.m.a. Kreeklaste
alistumisega roomlaste ülemvõimlue kaasnes olümpiamängude
kordkorraline langus. Kristlik kirik pidas mänge paganlikeks ja eise
Theodosius I keelas need aastal 394 e.m.a. Antiikolümpiamänge oli peetud
293 korral
annaabi.ee 
