Eesti loodus ja majandusgeograafia eksam
sest platoodel voolavate jogede erosioonibaas on madalal. Tasandikust eristab platood enamasti
suurem absoluutne korgus ning monevorra liigestatum reljeef. Sageli ongi platoo ja tasandiku ainus
vahe selles, et üks on korgemal kui teine. Platood voivad tekkida väga erinevate geoloogiliste
protsesside tagajärjel, mistottu ei peeta platoost rääkides silmas selle geneesi, vaid ainult pinnamoodi.
MADALIKUD on kuni 50 m korgused tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere poolt
üleujutatud. Maa kerke tagajärjel muutusid need alad maismaaks korgustikest ja lavamaadest hiljem.
Madalikud holmavad üle poole Eesti territooriumist ja suurimad neist asuvad Lääne-Eestis. Madalikud
piirnevad kas suurimate veekogudega voi rannikumerega.
Eesti suuremad madalikud on: Soome lahe (Pohja-Eesti) rannikumadalik, Lääne-Eesti madalik,
Läänesaarte madalik, Peipsi rannikumadalik, Vortsjärve ja Alutaguse madalik,
annaabi.ee 
