Nõukogude Eesti
1950. aastate keskpaigas vaimne surutis aga mõnevõrra leevendus. Algas rahvuskultuuri osaline
enesetaastumine, milles järjest olulisemat rolli hakkas etendama uus põlvkond haritlasi. Nemad täitsid
sõja ja vägivallapoliitikaga tekitatud tühiku, taastades paljuski eesti professionaalse kultuuri
järjepidevuse. Uue põlvkonna lõplik läbimurre toimus 1960. aastatel.
xxx. Kultuuritarbimine ja massiteave
Sõjajärgsetel aastatel sai suure lõõgi korgkultuur, aga rahvuskultuuri tasemel jätkus ka sel perioodil
eestlaste aktiivsus. Jätkati rahva- ja seltsimajades koss käinud pilli- ja näitemängu- ning laulukooride
traditsioon. 1950. aastate teisel poolel hakkas massiline rahvuskultuur taandume kõrgkultuuri ees. See
oli tingitud uue haritlaskonna põlvkonna esile kerkimisest, linnastumine, rahva haridustaseme üldine
tõus ning materiaalsete võimaluste avardumine. Järjest kasvas massiteabevahendite ning ka raamatute