Nimetu
Edukaks toimimiseks on parem seada eesmärgiks raskemad kui kergemad eesmärgid,
seejuures peavad need olema realistlikud. Raskemate eesmärkide seadmise positiivne mõju
ilmneb siis, kui indiviid tunnistab need eesmargid sobivaks ning tal on hea enesetõhusus,
piisavalt kogemusi nende saavutamiseks ning ta saab pidevalt tagasisidet oma tegevuste
tulemustest (Locke ja Latham, 1991). Tunnustus ja otsene kasu, mis indiviid eesmärkide
täitmisest saab, ei ilmne ainult tervisenäitajates, vaid ka korgenenud rahulolus iseendaga ning
suurenenud enesekindluses.
Eesmärgi püstitamine ei ole mitte alati tõhus mudel, eriti siis, kui eesmärgid on saavutamiseks
liiga rasked või kui indiviidil on mitmeid barjääre, mis seda takistavad. Kompleksse ja raske
eesmärgi puhul on kasulik ning tõhus seada alaeesmärke, mida indiviid võib kergemini
saavutada, jõudes sammsammult mitme vahe-eesmärgi kaudu põhieesmärgini.
Omistamise teooria