Giuseppe Verdi
Pikakasvulise Verdi kõnnak oli V. Korganovi tähelduste põhjal uljas, tihedad hallid
juuksed ümbritsesid nägu, sügavais heledais silmades oli palju hella ja head. Helilooja
töömehekäed olid laiad ja kondised. "Selle välimuse tagant te ei aima "Aida", "Rigoletto",
"Traviata" autorit, samal ajal kui Beethoveni lõvipea reedab meile sonaatide "Quasi fantaasia"
või "Appassionata" loojat, Mozarti portree aga võib olla illustratsiooniks gmoll sümfooniale,"
kirjutab V. Korganov. Midagi erakordset ei pakkunud ka esimene vestlus Verdiga. Maestro
kuulas jutukaaslast tähelepanelikult ja poseerimata, avaldas oma mõtteid lihtsalt, napisõnaliselt
ja üleliigsete zestideta.
Helilooja rangele hoiakule vastas ka tema viimaste eluaastate päevakava. Maal olles tõusis
Verdi kell viis hommikul, tegi ringkäigu mööda majapidamishooneid ning jõi kell kaheksa
kohvi. Poole üheteistkümne ajal koguneti Sant' Agatas hommikueinele, millele järgnes
annaabi.ee 
