Haritava maa kvaliteet
Muldade hüdrofüüsikaliste omaduste ja
kuivendusseisundi põhjal arvutati välja valdade haritava maa aktiivveemahutavus ja koostati
veevarude kaart (Roostalu, 1978, Roostalu jt.,1980 ). Haritava maa boniteedi kaart on
koostatud EV Maaameti andmetel. Väetistarbe ja muldade huumusseisundi hindamisel on
lähtutud agrokeemiateenistuse poolt 1965 – 1986 aastatel tehtud uuringutest (Järvan jt.,1996).
Uurimistöö tulemused
Eesti haritaval maal on väheviljakaid koreselisi põuakartlikke muldi 16,9 tuhat
hektarit ehk 1,64 %. Suurem on nende muldade osatähtsus Saaremaal (6%) ja Harjumaal (3,91
%) (joonis 1, tabel 1). Paepealseid ja analoogseid soostunud muldi on haritaval maal vabariigi
keskmisena 1,04%, kuid Harju ja Ida-Virumaal ulatub nende osatähtsus vastavalt 4,34 % ja
6,75 %-ni.
ha*103
180
160
140
120
100
80
60
40
20
0
Kp+Kop+Klp+Lkp Kh
annaabi.ee 
