Selline suhtumine VÕIB töötada nn.abstraktsetes tantsudes, mis väidetavalt midagi ei väljenda (kuid siiski sisaldavad midagi). Narratiivses tantsus on karakteri, sündmuse, loo osa väga tugev ja märksa delikaatsem psüühe osa võib tahaplaanile jääda (tantsija kipub näiteks "näoga" liialt emotsioone väljensdama) või hoopiski kaduma. Seejuures vaatajad võivad mitte aru saada mõlemast variandist, sest neil võib peas olla hoopis oma "plaan" ja kujutlus. KOREOUTIKA TANTSIJA RUUM (kuidas tantsija suhestub ruumi, space in the body, body in the space) RUUM ON TÜHI, amorfne aines seni, kuni see pole kellegi (tantsija, koreograaf) poolt määratletud või piiritletud, kuni sinna pole astetatud objekte, kuni inimesed pole sinna astunud (ilmunud)- siis tekivad RUUMILE MÕÕDUD -kõrgus, sügavus, laius esiplaan, tagaplaan jne. BODY IN THE SPACE on tüüpiline skulptuurne element koreograafias. Kehad
annaabi.ee 
