tänavas, raudteejaama vahetus läheduses. Narva linnas on ca 70 000 elanikku ja mitmeid olulisi veetarbijaid ettevõtteid. Kuni jaanuarini 1999. aastal sai ka Jaanilinn joogivee AS Narva Vesi süsteemist. Vee tarbimismahult on Narva Eestis üks suuremaid, kasutades 30% Eestis tarbitavast veest. Suurema osa tarbitavast veest moodustab Balti Elektrijaama jahutusvesi- kokku ca 95% mahust. Vee tarbimise kogumaht sõltub eeskätt Balti elektrijaama töökoormusest, mis korelleerub jahutusvee hulgaga. Ka teiste suurte (tööstuslike) veetarbijate veekasutus sõltub majanduslikust aktiivsusest, mille madalseis oli 1994-95 aastal ning seejärel on aktiviseerunud. Narva linna territoorium on põhiliselt kanaliseeritud. Kanaliseerimata on põhiliselt ühepereelamute ja suvilate rajoonid, kus heitvesi juhitakse kogumiskaevudesse. Kogumiskaevude seisukord on üldiselt halb ja nad on sageli reostuse allikaks. Narva linnas on enamuses ühisvoolne kanalisatsioon
5) Kui fotosünteetilise kiirguse aktiivsus suureneb, siis fotosüntees intensiivistub, kuid C3 taimedes jõuab ta platooni tublisti allpool täieliku päikesekiirguse intensiivsust. 6) Kuna kiirguse intensiivsus varieerub päevast päeva ja päeva jooksul, siis ühegi lehe morfoloogia, füsioloogia või orientatsioon ei saa olla kogu aeg optimaalne. 7) Lehtede fotosünteetiline suutlikus korelleerub lehtede lämmastiku sisaldusega. Ligikaudu 75% lehe lämmastikust investeeritakse kloroplastidesse. See lubab oletada, et lämmastiku kui ressursi kättesaadavus võib seada ranged piirangud taime võimele salvestada CO 2 ja energiat fotosünteesi käigus. 8) Rohelised taimed suudavad efektiivselt kõige rohkem ära kasutada 3-4,5% kiirgusest (need on tavaliselt üherakulised vetikad, ntks klorella). Troopilistes metsades kasutatakse 1-3%,
annaabi.ee 
