ESIMESED TEADAOLEVAD OLÜMPIAMÄNGUD OLID 776 EKR. Seda nimekirja hakati ajaarvamiseks kasutama. PANATENAIAD Kreekas Ateenas olnud südasuvised pidustused. Tähistati uue aasta algust. Võidujooksud, rongkäik, laulud, ohvriloomad, üldrahvalik pidusööming, sport pidi tagama Athena heasoovlikuse. DIONÜÜSIAD nädala kestnud pidustused Dionysose auks, teatrikunsti üks põhilisi algusi. ;Määrati rahastajad e KOREEGID. TEADUS Kreekas sündis läänelik teaduslik maailmavaade. Teadaolevalt 1. kultuur maailmas, kus tekkis mõistusele tuginev maailmavaade. Algas 7.-6 saj eKr. Hakati juurdlema maailma üldise korralduse üle tekib FILOSOOFIA püüdsid selgitada, mis looduse toimima paneb. Alguses mõeldi,et kõige algus = maa,tuli,õhk,vesi MATEMAATIKA Õppisid palju idamaade matast, eeskjuks Mesop. Kreeklastele muutus matem teoreetiliseks teaduseks. Hakkasid sõnastama TEOREEME, proovisid neid tõestada
ringikujuline väljak, kus esinesid koorilüürika ettekandjad. Hiljem, kui tantsiv koor enam etendustes ei osalenud, muutus see rooma teatris poolringiks. Teiseks paigaks oli skene (stseen), kus näitlejad said oma välimust muuta. Hiljem kujunes sellest püsiv lavatagune. Kolmas teatriruumi osa oli theatron e vaatamispaik. Hiljem omandas see termin kogu teatriruumi tähistuse. Etendused olid seotud võistluse ja auhindamisega. Kui esialgu võistlesid omavahel autorid ja koreegid (jõukad kodanikud, kelle kohustus oli kanda teatri kulud), siis alates 5. sajandist ka esinäitlejad. Rooma teater kujunes mõistagi välja kreeka teatrist. Rooma teater keskendus komöödiale. Rooma teatris polnud enam tantsuväljakut. Lava oli kõrge ja pikk, kujutades enamasti tänavapilti. Tegevuspaigaks sai olla ainult Kreeka: esiteks seetõttu, et nii oli kreeka originaalis, kuid ka põhjusel, et mitte rooma enda rahvast solvata. Esialgu kulges tegevus