Peipsi järv on koos Pihkva järvega Euroopas suuruselt neljas. * Sügavaim on Rõuge Suurjärv (38 m) * Järvede paigutus on väga ebaühtlane, suuremad Järvedepiirkonnad asuvad Kagu- ja Lõuna-Eestis. Lääne- ja Kesk-Eestis on seevastu suuri maa-alasid, kus pole ühtegi järve. * Sukeldumas käiakse Eestis siseveekogudes ainult väga üksikutes, kuna valdav enamus on liiga madalad või omavad vähest vee läbipaistvust. Seisundi muutused Eesti järvedes Korduvuuringud ligi sajal väikejärvel näitavad, et veekogude seisundis on viimase paarikümne aasta jooksul toimunud suured muudatused. Järsult on tõusnud toitainete sisalduse nivoo järvede vees. Ärevaks teeb fosfaatide esinemine paljude väikejärvede vees aastaringselt, mis kõneleb tasakaaluprotsesside rikutusest. Nendesse veekogudesse sissekantud fosfor jääbki funktsioneerima süsteemisiseses aineringes. Suur osa järve sattuvast fosforikoormusest koguneb
– seosel reaalse maailma probleemiga – isiklikul pühendumisel ja motivatsioonil (Campbell, Daft ja Hulin, 1982) – suhtlemisel kolleegide ja teistega Uurimisdisain tegeleb kuidas leida uurimisküsimustele vastavaid sobilikke uurimismeetodeid - eesmärk on vältida teelt kõrvalekaldumist. Juhtimise neli osategevust: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Uurimisdisain on planeerimine Tugev uurimisdisain ei pruugi kõrvaldada valiidsusprobleeme nii hästi kui korduvuuringud. Uurimisdisaini komponendid: Kvalitatiivse uuringu disaini arenemine toimub jooksvalt töö käigus. Uurimisdisain paneb paika kompromissid kolme komponendi vahel: 1) Üldistatavus „generalizability to the population that supports the issue of external validity (Sackett & Larson, 1990),“ 2) Mõõtmiste täpsus ja kontrollitavus „precision in measurement and control of the behavioral variables, affecting internal and construct validity (Sackett & Larson, 1990), and“
annaabi.ee 
