Äike ehk pikne on atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisega.Äike võib tekkida rünksajupilvede korral.Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid. Välk tekib ainult äikesepilves. Ka põuavälk, mille sähvatust võib vahel näha öises pilvitus taevas, pärineb pilvest. Äike on siis nii kaugel, et pilve pole näha ja müristamist pole kuulda. Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil(atmosfäärifront)tekkivais pilvedes.Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks.Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam, kui kohalik äike. Levik Maakeral on äikest ühtaegu umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas, näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle põhjuseks on poolu...
efektiivne piksevarras ning välgulöök on peaaegu kindel. Välgu parameetrid registreeritakse ostsillograafe ja kaameraid sisaldava keerulise aparatuuri abil. Error: Reference source not found 5 XRF lühend terminist X-ray fluorescence analüüsimise meetod, mille käigus uuritakse karakteristlikku sekundaarset kiirgust, mis on saadud gamma- või röntgenikiirte poolt ergastatud ainest. 19 on raketi abil süüdatud välk Floridas. Vasakul on näha plahvatanud traadi jälg, paremal korduvlahenduste tuulest kantud kanalid. Välkude esinemist ja geograafilist jaotust uuritakse satelliidifotode ja välgu raadiosignaale jälgivate maapealsete vaatlusvõrkude abil. Meie lähinaabritest on vaatlusvõrguga kaetud nii Rootsi kui Soome. 22. juulil 2005. a. avati Tõraveres esimene välguandur, mille abil Eesti lülitub Soome vaatlusvõrku. 3.4. Kui sageli esineb äikest? Äikese sagedus on väljendatav äikesepäevade arvuga kuus või aastas, mis erineb maakeral