Remarque - Taeval ei ole soosikuid
püsivat, ka sa ise mitte - "
Elu oli midagi suurt, ja ka surm oli midagi suurt sellega ei mägita. Julge olla tähendas muud kui
mitte hirmu tunda; esimene oli ohu teadvustamine, teine aga ohuteadvuse puudumine.
,,Iga võit tähendab sammukest lõpu poole. Seda, et sul on üks võimalus jälle vähem," lausus
Clerfayt.
Kuhu need teed küll viisid? Kas tundmatute, seni kogematute uudsete leidudeni või üksnes
võluvate, väsitavate kordusteni, mis lõppesid kassahastusega, kui mõistsid, et olid raisanud nende
peale väärtuslikema, mis sul oli: aja? Kuid aega ju peab rasikama, mõtles Lillian, arutult, kõigele
vaatamata, või muidu oled muinasjututegelane, kes tahtis müüa oma kullatükki nii kallilt, et ei
suutnudki ära otsustada, kui kallilt, ja selle otsa suri.
Kui üksik oli tegelikult inimene, kui ta kesk elu rõõmsat juubeldamist sellesama eest heitles, ja