"kordusnivelleerimisel" - 1 õppematerjal

Kordusnivelleerimised

4. Milliseid nivelleerimise metoodika muutuseid täheldate erinevate kordusnivelleerimiste vahel? Teise ja kolmanda nivelleerimise üheks erinevuseks on seinamärkide sidumine. Teise nivelleerimise ajal kasutati algselt metalljoonlauda, hiljem invarlindist tehtud ripplatti. Kolmanda nivelleerimise puhul suunati aga instrumendi niitristik otse märgi tsentrile. 5. Millised on keskmised nivelleerimise täpsused esimesel-, teisel- ja kolmandal kordusnivelleerimisel? Võrrelge täpsuseid ja diskuteerige selle üle. Esimese nivelleerimise ajal oli nivelleerimiste keskmine juhuslik viga 0,32 mm/km ja süstemaatiline viga 0,03 mm/km. Teise nivelleerimise puhul (käigu pikkus 1360 km) oli juhuslik viga 0,506 mm/km ja süstemaatiline viga 0,088 mm/km. Kolmanda nivelleerimise puhul (käigu pikkus 1789 km) oli juhuslik viga 0,494 mm/km ja sütemaatiline viga 0,051 mm/km. Kolmanda ja teise nivelleerimise vahepeal võis täpsuse suurenemise tingida metoodika