Kordusnivelleerimised
nivelleerimine aastail 1950-1996".
Vastake alltoodud küsimustele ja postitage vastused foorumisse "Esimene, teine ja
kolmas kordusnivelleerimine".
1. Milline oli kõrgusvõrgu konfiguratsioon esimese kordusnivelleerimise (1933-1943)
ajal? Milliseid konfiguratsiooni muutuseid täheldate teise (1950-1969) ja kolmanda
(1970-1996) kordusnivelleerimisega võrreldes?
Kõrgtäpsed nivelleerimiskäigud moodustasid Eestis 1942. aasta lõpuks 6 suletud
polügooni. Kogupikkuseks oli 1800 km. Nivelleerimiskäikude sõlm- ja lõpp-punktid
kindlustati fundamentaalreeperitega, mida oli 23 (kõrgusmärke kokku 1151).
Seinamärkide keskmiseks vahekauguseks oli 10-15 km ning seinareeperitel 1,5-2 km.
1936. a hakati arendama täpse nivelleerimise võrku (728 km), mis rajati kõrgtäpse
nivelleerimise polügoonide sisse.