KUI M[i] < 0 SIIS -- kui jadaliikme väärtus on negatiivne M[i] := 0 -- siis omistame talle väärtuseks nulli KUILÕPP i := i + 1 -- ja võtame järgmise jadaliikme KORDUSELÕPP -- pöördume tagasi korduse algusesse Kuigi minimaalselt vajalik on ühe korduslause olemasolu, on kõik programmeerimiskeeled, mida meie vaatleme, varustatud kolme tüüpi korduslausetega. Tutvume nendega lähemalt. MÄÄRATUD KORDUS MÄÄRATUD KORDUS on korduslause, mille korral kirjutatakse programmi konkreetne arv, mitu kordust on vaja teha. Määratud kordusega on harilikult seotud üks muutuja, mida nimetatakse KORDUSE LOENDURIKS. Lause täitmine käib aga järgmise algoritmi alusel: A) Loendurile omistatakse algväärtus. B) Kui loenduri väärtus on suurem lõppväärtusest, siis lõpetatakse korduslause täitmine ja juhtimine läheb järgneva lause kätte.
KORDUS SENIKUI i <= N -- kui jada pole lõppenud, siis KUI M[i] < 0 SIIS -- kui jadaliikme väärtus on negatiivne M[i] := 0 -- siis omistame talle väärtuseks nulli KUILÕPP i := i + 1 -- ja võtame järgmise jadaliikme KORDUSELÕPP -- pöördume tagasi korduse algusesse Kuigi minimaalselt vajalik on ühe korduslause olemasolu, on kõik programmeerimiskeeled, mida meie vaatleme, varustatud kolme tüüpi korduslausetega. Tutvume nendega lähemalt. Määratud kordus MÄÄRATUD KORDUS on korduslause, mille korral kirjutatakse programmi konkreetne arv, mitu kordust on vaja teha. Määratud kordusega on harilikult seotud üks muutuja, mida nimetatakse KORDUSE LOENDURIKS. Lause täitmine käib aga järgmise algoritmi alusel: A) Loendurile omistatakse algväärtus. B) Kui loenduri väärtus on suurem lõppväärtusest, siis lõpetatakse korduslause täitmine ja juhtimine läheb järgneva lause kätte.
annaabi.ee 
