Konstandile omistatakse väärtus programmi kirjutamise ajal ja seda väärtust programmi töötamise ajal ainult loetakse. Muutujale omistatakse väärtus üldjuhul programmi töötamise ajal ja seda võib teha mitmeid kordi - tema väärtus programmi töö ajal võib muutuda (sellest nimigi) TINGIMUSLAUSE on programmi juhtkonstruktsioon, mis võimaldab vastavalt etteantud loogilise avaldise väärtusele suunata programmi täitma kas üht või teist programmiharu. MÄÄRATUD KORDUS on korduslause, mille korral kirjutatakse programmi konkreetne arv, mitu kordust on vaja teha. Määratud kordusega on harilikult seotud üks muutuja, mida nimetatakse KORDUSE LOENDURIKS. EELKONTROLLIGA KORDUS on korduslause, mille korral täidetakse etteantud tegevust seni, kui esitatud tingimus on täidetud. Tingimust kontrollitakse ENNE tegevuse täitmist. JÄRELKONTROLLIGA KORDUS on korduslause, mille korral täidetakse etteantud tegevust vastavalt PÄRAST tegevust esitatud tingimusele.
Kolmnurgast saate Te teada kolme külje pikkused, need tuleb lasta kasutajal sisestada. Ärge unustage kontrollimast, kas sisestatud küljepikkused saavad kuuluda kolmnurgale! MÄÄRATUD KORDUS. EELKONTROLLIGA KORDUS. JÄRELKONTROLLIGA KORDUS. SISSEJUHATUS Nüüd, kus me oleme tutvunud peaaegu kõigi programmeerimise põhilisemate ehituskividega - muutuja, avaldise, sisend-, väljund- ja tingimuslausega -, jääb meil minimaalsest vajalikust komplektist puudu vaid KORDUSLAUSE. Kui osatakse neid põhilisi ehituskive kasutada, võib kirjutada programme igasuguste ülesannete lahendamiseks. Kõik ülejäänud 'värvid ja viled' on keeltesse sisse toodud programmeerijate töö lihtsustamiseks ja tööviljakuse tõstmiseks. Juba KORDUSLAUSE nimetus ise selgitab tema otstarvet - selle lause abil saab lasta arvutil täita mingisugust hulka lauseid mitu korda järjest. Millises olukorras läheb sellist tegevuste kordamist vaja
PRINT #2, Rida$ CLOSE ' sulgeb kõik avatud failid Selle peatüki materjalide peale on "Kodutöö nr. 6" 62 / 115 SEITSMES TEEMA: määratud kordus. eelkontrolliga kordus. järelkontrolliga kordus. Sissejuhatus Nüüd, kus me oleme tutvunud peaaegu kõigi programmeerimise põhilisemate ehituskividega - muutuja, avaldise, sisend-, väljund- ja tingimuslausega -, jääb meil minimaalsest vajalikust komplektist puudu vaid KORDUSLAUSE. Kui osatakse neid põhilisi ehituskive kasutada, võib kirjutada programme igasuguste ülesannete lahendamiseks. Kõik ülejäänud 'värvid ja viled' on keeltesse sisse toodud programmeerijate töö lihtsustamiseks ja tööviljakuse tõstmiseks. Juba KORDUSLAUSE nimetus ise selgitab tema otstarvet - selle lause abil saab lasta arvutil täita mingisugust hulka lauseid mitu korda järjest. Millises olukorras läheb sellist tegevuste kordamist vaja? Toome näiteks eelmisest
annaabi.ee 
