Alati on olemas selliseid pakendeid, mida ma ei saa ostmata jätta ning mida ei saa ka korduvalt kasutada. Seepärast katsun valida ringlusse võetavad pakendid ning sorteerin need eraldi. Minu vanu papist pakendeid kasutatakse ajalehtede tegemiseks, klaaspudeleid uute klaasist pudelite valmistamiseks ning plastpudelid saavad uue elu uute pakendite, ehitusmaterjali või isegi riietena! Ütlen ei ühekordselt kasutatavatele pühkimislappidele! Kasutan poes käies korduskasutatavaid kilekotte! Isegi sama mahuga paberkottide tootmiseks kulub kolm korda enam vett kui korduskasutatavate kilekottide tootmiseks. Lisaks eraldub selle käigus õhku 80–90% vähem kasvuhoonegaase ja happelisi gaase! Kui kasutame poes käimiseks korvi, vähendame keskkonnamõju veelgi. Elektroonilised jäätmed Tehnoloogia uuenemise kiirust arvestades on paljudel meist kiusatus muretseda endale uus mobiiltelefon, nüüdisaegne televiisor või nõudepesumasin
on väga ränga mõjuga. Mõned tagajärjed on näiteks eutrofeerumine ja nakkushaiguste levimine. Mõningad lahendused oleksid vee korduvkasutamine, samuti vee kokkuhoid, veehoidlate rajamine, niisutussüsteemide kasutamine. Jäätmeprobleemid on otseselt tingitud rahvastiku suurenemisest ning tootmise ja tarbimise suurenemisest. Selle tagajärjel tekivad linnade ümber prügimäed ja ookeanidesse kandub samuti prügi. Pinnas, vesi ja õhk saavad saastatud. Lahendused: kasutada korduskasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale, ohtlikud jäätmed viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Eralduvaid gaase saab koguda ja kütteks kasutada. Prügilale ehitada puhastus- ja töötlemise seadmed. Liikide hävimist põhjustavad keskkonna muutumine ja hävimine, näiteks metsade raiumine ja soode kuivendamine. Inimpopulatsioonide laienemine toob kaasa elukohtade hävimise. Teised põhjused on reostus, jahipidamine, röövpüük ja kaubitsemine, samuti võõrliikide sissetoomine
annaabi.ee 
