GANZFELDI EKSPERIMENT TELEPAATIA VÕIMALIKKUSE UURIMISEKS
piiratud ning aju püüab nende sisendite puudumist muul moel kompenseerida kutsudes esile
erinevaid pilte.
Uurimisprobleem
Telepaatia uurimisega on tegeletud juba mitmeid aastaid. Esimene Ganzfeldi eksperiment
raporteeriti teadaolevalt 1974. aastal. Selles oli tõendeid selle kohta, et vastuvõtja nägemused
ganzfeldi olekus langesid kokku saatja poolt mõtete teel edastatud pildiga. [7] Meie eesmärgiks
on leida täiendavaid tõendeid telepaatia olemasolu kohta korduseksperimendi näol.
METOODIKA
Katsealune, kes hakkab informatsiooni vastu võtma (edaspidi vastuvõtja) pannakse toolile
istuma. Vastuvõtja silmad kaetakse poolikute lauatennise pallidega. Vastuvõtja näole
suunatakse punane valgus. Kõrvaklappidest lastakse katsealusele white noise'i (tõlkes: "valge
müra", sellise heli puhul jaotub võimsus ühtlaselt üle kogu müra spektri ehk müra sisaldab
võrdselt igasuguse sagedusega võnkumisi).[6] Valge müra aitab paremini taluda keskendumist
annaabi.ee 
