Järjestik kordisti kaskaade võib lülitada järjestikku ka rohkem ning saada, siis enamakordset kordistamist. Kordistavate alaldite oluliseks puuduseks on see, et nad töötavad kondesaatorite laadimisele ja tühjenemisele, sellest tulenevalt sõltub väljundpinge väärtus küllalt tugevalt koormusvoolust. Kui koormustakistus on väga suur, siis kujuneb väljundpingeks 2.8 U2-te, kuid mida väiksem on koormustakistus seda väiksem on ka väljund pinge. Nimetatud põhjusel kasutatakse kordisteid praktikas ainult konstantse koormuse korral ja enamasti väiksemate voolude puhul (suuremate voolude puhul oleks vaja suuremaid kondensaatoreid). Teise osa lõpp 3 Elektronkiire toru 3.1 Elektronkiiretoru ja tema kasutamise võimalusi Elektronkiiretoru on elektrovaakum seadis, mida kasutatakse elektriliste nähtuste muundamiseks optiliseks kujutiseks
5.1 Sageduskordistid- Vastuvõtjate signaalitraktis sageduskordisteid tavaliselt ei kasutata, küll aga leiavad nad kasutust vajaliku sagedusega heterodüünisignaalide formeerimiseks. Ideaalne sageduskorruti peaks muundama lähtesignaali u sis=Usiscos(t+) signaaliks uvälj =Uvälj cosn(t+). Reaalsetes kordistites aga esineb lisaks soovitud sageduskomponendile ka muid harmoonilisi. Viimased tuleb siis kordistusjärgselt maha suruda. Kordisteid iseloomustatakse järgmiste parameetritega: ·Kordistustegur; ·Sisendsignaali diapasoon ja selle muutuse piirid; ·Sisend-ja väljundsignaalide amplituudid ; ·Väljundsignaali amplituudi sõltuvus sisendsignaali amplituudist ja selle sageduse, amplituudi kõrvelehäälestusest arvestuslikust; ·Parasiitsete signaalikomponentide mahasurumine; ·Väljundfaasimürade spektraaltihedus; ·Kordisti astmete arv; ·Mõõdud, kaal, tarvitatav võimsus. Koostöös
annaabi.ee 
