konstantsus ja väike koormusvool, sest nende töö rajaneb kondensaatorite laadimisel ja tühjenemisel, mistõttu koormuse muutus põhjustab tugeva pinge muutuse ja seetõttu kordistavate alaldite väljundpinge sõltub koormusest rohkem, kui tavalistel alalditel. Suuremad tarbitavad voolud ei ole aga neil sobivad seetõttu, et suuremate voolude korral lähevad vajalikud kondensaatorite mahtuvused suureks, ning võitu seadme gabariitides ja hinnas ei tule. Tuntakse kahte kordistava alaldi lülitust: järjestikkordistit ja paralleelkordistit. Rt C2 VD2Re VD1 Ut C1 29 JOONIS 3.8. Paralleelkordistil (joonis 3.8.) on kondensaatorid alaldi suhtes paralleelselt, nii et positiivsel poolperioodil laetakse läbi VD1-e kondensaator C , negatiivsel poolperioodil 1 läbi VD2-e C . Tarbija suhtes on aga laetud kondensaatorid ühendatud järjestikku.
koormusvool, sest nende töö rajaneb kondensaatorite laadimisel ja tühjenemisel, mistõttu koormuse muutus põhjustab tugeva pinge muutuse ja seetõttu kordistavate alaldite väljundpinge sõltub koormusest rohkem, kui tavalistel alalditel. Suuremad tarbitavad voolud ei ole aga neil sobivad seetõttu, et suuremate voolude korral lähevad vajalikud kondensaatorite mahtuvused suureks, ning võitu seadme gabariitides ja hinnas ei tule. Tuntakse kahte kordistava alaldi lülitust: järjestikkordistit ja paralleelkordistit. VD1 C1 R Ut C2 t VD2 Re 21
annaabi.ee 
