"kordinatsioonil" - 1 õppematerjal

Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus

eluaastani. Sammu sagedus tavalisel kõnnil väheneb. Laps on võimeline kõndima mööda joont. Omandatud on aktiivne ja oskuslik ronimine – ta ronib mööda redelit ja puu otsa, liigub rütmiliselt muusika saatel, hüppab vahelduvalt mõlemal jalal, seisab ühel jalal 10 sek. Seistes saab põlvi kõverdamata ette painutada, et varbaid katsuda (näitab reie tagakülje lihaste head elastsust). Vaagnavöötme stabiilsus on välja arenenud. 6-7aastane – laps on suuteline õppima ja omandama kordinatsioonil põhinevaid keerulisi võimlemisharjutusi ja tantsulisi liikumisi. Lampjalgsus  Levinuim labajala kuju muutus (deformatsioon), mis iseloomustab jalavõlvide lamenemist.  Jalatalla anatoomilises ehituses eristatakse 2 pöiavõlvi – ristvõlv (eesmine võlv) ja pikivõlv, mis jaguneb sisemiseks ehk vetruvaks ja välimiseks ehk tugivõlviks.  Lastel on lampjalgsus enamasti tingitud väljaarenemata võlvidest,