Võrdelise seose graafik läbib alguspunkti 0 punkti. Kui a on suurem kui 0 (a>0), siis graafik asetseb esimeses ja kolmandas veerandis. Kui a on väiksem kui null (a<0), siis graafik asetseb teises ja neljandas veerandis. Võrdelise seose graafikul on alati sirge. KUIDAS TEHA: 1) Koostame tabeli andes argumendile (x) vabalt võetud väärtusi. 2) Joonestan kordinaatteljestiku ja märgin vastavad punktid. 4.4 VÕRRE. Tõest võrdust, mille mõlemad pooled on jagatised, nimetatakse võrdeks. = a:b=c:d A ja d on välisliikmed, b ja c on siseliikmed. Võrde välisliikmete korrutis võrdub tema siseliikmete korrutisega. 8:4=4:2 SISELIIKMEID VÕIB VAHETADA. = = VÄLISLIIKMEID VÕIB VAHETADA. = = Mõlemal murrul võib omavahel vahetada lugejaid ja nimetajaid. = = 4.5 VÕRDKUJULINE VÕRRAND.
toimetada. Kehtivad mingid raamid ja piirangud, kuid nende sees on inimene vaba. Inimeste teod ei sõltu looduspiirangutest vaid nende ajaloost ja kultuurist (nt Saarlased püüdsid ammu kala, sest see meri on osa nende identiteedist, mitte kuna neil polnud muud võimalust) INIMGEOGRAAFIA AJALOO PERIOODID 1. Antiikne: antiikaeg 1850. Geograafia toimis maadeavastuste alusel. Ptolemaios ja Strabo. Ptolemaioselt tuli kordinaatteljestiku idee ehk kaart. Geograafi roll oli olla maadeavastaja. Strabo lõi geograafiliste teadmiste kogumikud ja statistika regioonide kaupa. Geograaf pidi avastama, kandma kaardile ning kaardid katalogiseerima. Probleem: perioodi lõpuks polnud enam palju maakera avastada ning uputi kogutud (tihti mõttetutesse) andmetesse. 2.Moodne ühtne geograafia, regiooni alusel. 19 saj lõpp 20 saj keskpaik (~1850-1950). Humboldt, Ritter, Ratzel. Humboldt regionaalne vastastikmõju.
toimetada. Kehtivad mingid raamid ja piirangud, kuid nende sees on inimene vaba. Inimeste teod ei sõltu looduspiirangutest vaid nende ajaloost ja kultuurist (nt Saarlased püüdsid ammu kala, sest see meri on osa nende identiteedist, mitte kuna neil polnud muud võimalust) INIMGEOGRAAFIA AJALOO PERIOODID 1. Antiikne: antiikaeg 1850. Geograafia toimis maadeavastuste alusel. Ptolemaios ja Strabo. Ptolemaioselt tuli kordinaatteljestiku idee ehk kaart. Geograafi roll oli olla maadeavastaja. Strabo lõi geograafiliste teadmiste kogumikud ja statistika regioonide kaupa. Geograaf pidi avastama, kandma kaardile ning kaardid katalogiseerima. Probleem: perioodi lõpuks polnud enam palju maakera avastada ning uputi kogutud (tihti mõttetutesse) andmetesse. 2.Moodne ühtne geograafia, regiooni alusel. 19 saj lõpp 20 saj keskpaik (~1850-1950). Humboldt, Ritter, Ratzel. Humboldt regionaalne vastastikmõju.
annaabi.ee 
