Elektroonid on jaotunud ühtlaselt nagu rosinad rosinasaias Rutherford-Planetaarne mudel. Aine koondunud väga väikesesse ruumi piirkonda. Keskel tuum umber selle liiguvad elektronid Louis de Brojlie hüpotees: kõigil osakestel on olemas lainelised omadused. -Brojlie lainepikkus h-Planch`I constants m-osakeste mass v-osakeste kiirus Werner Haisenbergi määramatuse printsiip-ei ole võimalik ühe aegselt kui tahes täpselt mööta objekti kordinaati ja liikmis hulka M*V. Mida täpsemini möödame kordinaati, seda ebatäpsemalt möödame liikumis hulka ja vastupidi. Planck`I hüpotees-valges ei kiirgu aatomist pideva lainelise vooluna vaid hoopis energia portsionite kaupa. E-kvandi energia -sagedus -lainepikkus c-valguse kiirgus vaakumis h-Plancki konstant
kindlate kiirustega. De Broglie` lained Kõigil aatomitel ja osakestel on laineomadused ja neid saab kirjeldada varem footonite jaoks kindlaksmääratud seostega. Seejuures on de Brogleie` lainepikkus , ja laine sagedus . Schrödingeri võrrand Schrödingeri võrrand on kvantmehaanikas võrrand, mis kirjeldab füüsikalise süsteemi kvantoleku muutumist ajas, kuigi elektroni liikumisel aatomis pole mõtet rääkida trajektoorist, sest kordinaati ja kiirust ei ole võimalik samaaegselt määrata piisava täpsusega. Pauli keeluprintsiip Oma lihtsaimal kujul väidab see, et kaks samas aatomis paiknevat elektroni ei saa olla samas kvantolekus, st kui erinevate elektronide kvantarvud n, l ja ml on samad, siis omavad need elektronid vastupidist spinni. Elektronid on (nagu prootonid ja neutronidki) fermionid, seega kehtib ka nende kohta Pauli keeluprintsiip, mis ei luba kahel
Hetkkiiruseks nim. kiirust antud hetkel antud pikkused. trajektoori punktis. Raadiuse pöördenurgaks nim. nurka, mille Liikumisgraafikuks nim. sellist graafikut, mis võrra pöördub näitab keha kordinaadi sõltuvust ajast. ringjoonel liikuvat keha ringi keskp. ühendav 1)Kui keha liigub ühtlaselt, siis on raadius. φ=l /r [1 rad] liikumisgraafikuks sirgjoon. 2)Lg põhjal võib otsustada keha kordinaati ja Nurkkiirus on f.s., mis võrdub ajavahemikus kiirust keha poolt 3)Mida suurem on kiirus, seda suurema φ sooritatud pöörde nurgaga. ω= tõusuga on graafik. t [1 rad/s] Kiiruseg. nim sellist g
1:500 kuni 1:5000. Teostatavate tööde kompleks jaotatakse välitöödeks ja kameraaltöödeks. Peale mõõdistamise alusvõrgu loomist järgneb situatsioonipunktide mõõdistamine. Territooriumi tahhümeetrilisel mõõdistamisel saadakse situatsioonipunktidele samaaegselt nii plaaniline, kui ka kõrguslik asend, seega saadakse mõõtmiste tulemusena kõigi soovitud situatsioonipunktide kohta korraga kolm kordinaati X,Y ja H. Situatsioonipunkti plaaniline asend saadakse polaarviisil st. polaarnurgad mõõdetakse orienteeritud limbi abil, mille 0´00´on orenteeritud käigu eelmisele punktile. Kaugus ehk nn polaarkauguse polügooni punktist kuni situatsioonipunktini, võib sõltuvalt koostatava plaani mõõtkavast ja võimalusest mõõta niitkaugusmõõturiga 0,1 m täpsusega, lmax=70m(100m), aga ka lindiga või elektrooniliselt.
annaabi.ee 
