Tingimused mis jäiga keha tasakaalus on tarvilikud ja piisavad, osutuvad deformeerunud keha puhul tarvilikuks aga mitte piisavaks. Jõudude liitmine ja komponentideks lahutamine- Iga jõud on lahutatav meile sobivas kordinaatide teljestikus selle kordinaat teljestiku telgede suunaliseks komponentideks. Selle viime kordinaatide algus punkti jõu rakendus punkti ja leiame jõu vektori projeksioonid selle kordinaadistiku telgedele. Tasakaalu aksioom- Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis kui nad on moodulilt võrdsed, mõjuvad piki nende raskuspunkte läbivat sirget ja on vastassuunalinsed. 32. Dünaamika põhiseadused. Newtoni seadused- 1-(inertsi seadus) Massipunkt millele ei mõju jõude püsib paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt
6) Mida nimetatakse põrkeks ? Põrkeks nim keha liikumisoleku järsku muutust kokkupuutel teise kehaga. Põrget nim tsentraalseks kui massikeskmed asuvad põrke ajal põrkejoonel. Kui põrkel ei teki kehadel jääkdeformatsioone nim seda absoluutselt elastne põrge 7) Cartesiuse koordinaadistik, kas telgedel võib olla meelevaldne suund ? Cartesuise kordinaadistik on idealiseeritud taustsysteem, kus on kolm ristuvat sirget. Kordinaadistiku telgedel ei või olla meelevalnde suund, kuna vastasel korral poleks võimalik määrata punkti kaugust telgede ristimiskohast ,mis ongi siis kordinaadistiku ideeks 8) Seos potensiaalse energia ja jõu vahel ? Jõud on võrdne vastandmärgiga võetud potentsiaalse energia gradientiga Wp Wp Wp F = - grad Wp F = f x i + f y j + f z k = - i + j+ k
annaabi.ee 
