(tekitatud Colorado jõe poolt kuus miljonit aastat tagasi, pikkus 446 km) ja Sonora kõrb (pindala ligikaudu 300 000 km²). Nende vahelt voolab läbi Colorado jõgi (2333 km). USA edelaossa jääb Surmaorg, mis on California osariigis ja mis on USA kõige madalam koht (86 m allpool merepinda). Lõunasse jäävad veel Sierra Nevada (kõrgeim tipp Mount Whitney, 4421 m, pindala 489 km²), Sacramento jõgi (pikim jõgi California osariigis, pikkus 615 km) ja Kaskaadid (on osa Kordiljeeridest, on vulkaaniline ja kõrgeim tipp Mount Rainier, 4392 m).
Põlisrahvaid on umbes 2%. Peale hispaania keele kõneldakse rohkem kui 30 indiaani keelt. 95% rahvastikust tunnistab katolikku usku, 2% on protestandid. Haridusele kulutatakse 5,2 % SKT'st. kirjaoskajaid on 53 % täiskasvanuist(2003). LOODUS: Venezuela pinnamoes eristub 3 peamist vööndit: põhjaosas Andide kirdeahelikud, keskosas tasandik(Orinoco ljaanod) ning ida-ja kaguosas Guajaana mägismaa. Läänepiiril kõrguvat Sierra de Perija ahelikku(3540m) eraldab kirde-edela-suunalisest Merida kordiljeeridest Maracaibo järve tektooniline nõgu. Guajaana mägismaa hõlmab ligi poole Venezuela territooriumist. Valitseb lähisekvatoriaalne, edelaosas ekvatoriaalne kliima. Umbes. 56% Venezuela territooriumist katab mets(peamiselt mägedes). Orinoco tasandikel laiub peamiselt piusrohtla, Maracaibo madalikul kuivrohtlat ja soid, rannikul mangroove. Valdav osa Venezuela jõgedest kuulub Orinoco jõestikku. Suur Maracaibo laguunjärv(16 311 km2)on väine kaudu ühenduses Venezuela lahega. Suurim looduslik
annaabi.ee 
