Blaise Pascal
Pascali mõtted religioonist ja mõnest muust ainest". Pascali
"Mõtetest" ilmus aegade jooksul arvukalt tendentslikult moonutatud versioone, autentne tekst
taastati alles 20. sajandil.
2. Lõpmatus ja inimene
2.1 Lõpmatus
Lõpmatuse mõistel on Pascali filosoofiliste vaadete süsteemis keskne koht. Lõpmatust universumist
maalis ta renessanssi ajastu filosoofide kombel üleva pildi. Pascali lõpmatus on mitmepalgeline ja
mitmeplaaniline- kord kõneles ta sellest heroilise entusiasmiga, kordhingetarretava traagilisusega.
Lõomatus tingib inimese olu ja tunnetuse rohkeid paradokse, olles imbunud nende kõikidesse
struktuuridesse, ning võlub inimese mõistust ja "südant".Tema arvates on ainult südamele antud
hoomata lõpmatust, mille ees mõistus satub hämmingusse, tunneb oma piiratust ja sageli satub ka
eksitusse.
Arvude ruumi, aja ja liikumise lõpmatu jagatavuse idees nägi Pascal geomeetria alust. Ta seletas, et