Hiiumaa - referaat
meretasandikud. Nii need kui ka liivasabised ja saviliivased jääjärvetasandikud (19%) on suuremas
osas märgade (glei-) muldadega ning vastavalt kaetud rabastuvate või soostuvate metsade ja
niitudega. Tasandikulisse pinnamoodi toovad vaheldust lainetuse poolt pinnalt rannavalliimelisteks
ümber kujundatud kolm loode-kaugusihilist laugete nõlvadega oosi(ahelikku). Saare keskosa läbib
11 km pikkune ja 5-6 m kõrgune Hullo oos. Selle lagi Hullo ja Rumpo küla vahel Lill-Kordbackenis
(12,7 m ü.m.p) on saare kõrgeim koht. Samast oosist on põhja pool kujunenud merre Austusgrunne
neem ja lõunas madalasse merre Rumpo ninana tuntud neem. Saare idaosas paikneb katkendlik
Norrby-Säderby-Hosby rannavallistunud oosistik (u 8 km). Oosist on moodustunud ka Hobulaid.
Väiksem oosist kujunenud madalate künniste rida asub Rälby küla lähedal ja jätkub lõuna pool
Sviby küla juures. Mitmel pool on saarel kuni 2 m kõrgusi veerilisest kruusast ja liivast rannavalle.
annaabi.ee 
