Jutustus ja näitvahendite kasutamine ei saa õppija jaoks asendada loodusobjekti või nähtust.Loodusalaste teadmiste omandamine selles eas põhineb kogemisel, saab mitmekülgselt kogeda vaid looduses viibides. Sobib ka tegevus rühmaruumis. Rühmaruumis saab looduses kogetut meenutada, luues seoseid varemõpituga või hoopis teiste õppevaldkondadega.Seega õpitakse lasteaias loodust tundma eelkõige õuealal või õppekäikudel kaugemale ja mitmesuguste kordavate tegevuste käigus rühmaruumis. Nii õueala tegevuste kui õppekäigu sissejuhatus ja kokkuvõte tehakse rühmaruumis. Seetõttu peaks rühmaruumis olema koht: katsete demonstreerimiseks, vaatluste, katsete ja muu individuaalse ning rühmatöö tegemiseks, laste tööde eksponeerimiseks, laste tööde säilitamiseks, õppevahendite (töövahendite ja lisa- ning näitmaterjalide) hoidmiseks.
Jutustus ja näitvahendite kasutamine ei saa õppija jaoks asendada loodusobjekti või – nähtust. Loodusalaste teadmiste omandamine selles eas põhineb kogemisel, saab mitmekülgselt kogeda vaid looduses viibides. Sobib ka tegevus rühmaruumis. Rühmaruumis saab looduses kogetut meenutada, luues seoseid varemõpituga või hoopis teiste õppevaldkondadega. Seega õpitakse lasteaias loodust tundma eelkõige õuealal või õppekäikudel kaugemale ja mitmesuguste kordavate tegevuste käigus rühmaruumis. Nii õueala tegevuste kui õppekäigu sissejuhatus ja kokkuvõte tehakse rühmaruumis. Seetõttu peaks rühmaruumis olema koht: katsete demonstreerimiseks, vaatluste, katsete ja muu individuaalse ning rühmatöö tegemiseks, laste tööde eksponeerimiseks, laste tööde säilitamiseks, õppevahendite (töövahendite ja lisa- ning näitmaterjalide) hoidmiseks.
muutlikkus. Järglaste iseviljastumise tulemusena saadud F 2 põlvkonnas oli muutlikkus suurem, kuna seda mõjutasid nii keskkond kui ka see, et järglaskond oli genotüübilt heterogeenne. Erinevat tüüpi F 2 järglaste iseviljastamisel saadud F3 põlvkonna järglaste fenotüüp varieerus kitsamates piirides, selle keskmine korreleerus F2 põlvkonnast valitud vanemate keskmise fenotüübilise muutlikkusega. Leides F2 põlvkonna lahknemissuhetest vanemate fenotüüpi kordavate isendite osakaalu, on mõnel juhul võimalik määrata, mitu erinevat geeni konkreetset tunnust kontrollivad. Kui 1/64 järglaskonnast omab identset fenotüüpi ühega F1 põlvkonna vanematest, on tegemist kolme geeniga (trihübriidsel ristamisel on vanema genotüüp ühel 64-st järglasest). Just selline suhe ilmnes Nilsson-Ehle'i katsetes. Kui tegemist on nelja sõltumatu alleelipaari lahknemisega, peaks vanemtüüp ilmnema sagedusega 1/256, viie puhul aga sagedusega 1/1024
muutlikkus. Järglaste iseviljastumise tulemusena saadud F 2 põlvkonnas oli muutlikkus suurem, kuna seda mõjutasid nii keskkond kui ka see, et järglaskond oli genotüübilt heterogeenne. Erinevat tüüpi F 2 järglaste iseviljastamisel saadud F3 põlvkonna järglaste fenotüüp varieerus kitsamates piirides, selle keskmine korreleerus F2 põlvkonnast valitud vanemate keskmise fenotüübilise muutlikkusega. Leides F2 põlvkonna lahknemissuhetest vanemate fenotüüpi kordavate isendite osakaalu, on mõnel juhul võimalik määrata, mitu erinevat geeni konkreetset tunnust kontrollivad. Kui 1/64 järglaskonnast omab identset fenotüüpi ühega F1 põlvkonna vanematest, on tegemist kolme geeniga (trihübriidsel ristamisel on vanema genotüüp ühel 64-st järglasest). Just selline suhe ilmnes Nilsson-Ehle'i katsetes. Kui tegemist on nelja sõltumatu alleelipaari lahknemisega, peaks vanemtüüp ilmnema sagedusega 1/256, viie puhul aga sagedusega 1/1024
annaabi.ee 
