Küsimuste vastused
Nende surma taludes on ta
hingeseisund sama, mis oma surma oodates. Üks teeb talle hirmu niisama
vähe, kui teine valu. Voorus põhineb kooskõlal: kõik tema teod on ta enesega
vastavuses ja sobivuses. See üksmeel hävib, kui vaim, kes peab püsima kõrgel,
alistub kurbusele ja igatsusele. Iga hirm ja rahutus, iga loidus mistahes
tegevuses tähendab autust. Auline on ju endas kindel ja kordaseadnud, ta on
kohkumatu ja võitlusvalmis. (Kuid samaks jääb ka veendumus, et miski sellest
pole pahe ning väärt niipalju, et terve mõistus selle pärast ära langeks. Kõike,
mida tal tuleb teha, teeb ta julgelt ja kõhklemata.)
LXXVII kirjas jutustab Seneca loo Tullius Marcellinuse surmast ja selgitab ka ise,
miks surma pole mõtet karta (lk. 2489). Kas te peate seda selgitust rahuldavaks?
o Jah, sest see ongi ju nii. Kõik surevad ükskord