INIMESE MINA JA LÄHISUHTED
lihtsalt kogemuse kaudu, st mingi objekti korduval kohtamisel, seda nimetatakse
eksponeerimisefektiks. Mida tuttavamaks objekt saab, seda rohkem ta meile meeldib. Kuid
kui mõni objekt meile ei meeldi, siis eksponeerimisefekt ei kehti ning suhtumine muutub
objekti kohates aina negatiivsemaks.
Mingi objekti vastu võib tundeid tekkida ka klassikalise tingimise läbi vastavale objektile
kanduvad algselt millelegi muule suunatud tunded. Nt kui võõras linnas läheb auto katki ning
selle kordasaamisega on palju sekeldusi, siis ei meeldi inimesele ka see linn.
Kõige selgemalt ilmneb tunnete olulisus nt. toidueelistuste puhul (kui toit on tervislik aga
halva maitsega, ei taha me teda ikkagi süüa.
KÄITUMUSLIKUL INFOL PÕHINEVAD HOIAKUD
Inimese hoiakud võivad kujuneda ka tema käitumise kaudu. Enesetajuteoorias väidetakse, et
kui inimene ei taju täiesti selgelt, mida ta parasjagu tunneb, siis jälgib ta oma välist käitumist
annaabi.ee 
