E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
«Kas veel ei hakka painduma?» sosistas Christoph irvitades.
«Kui ei paindu, siis murran!» kiristas Ivo Vastuseks. Vahtidele ütles ta: «Teie vastutate oma
peadega selle eest, et preili telgist välja ega keegi võõras telgi ligi ei pääse,»
354
Siis targas ta hobuse selga ja kihutas tuhatnelja linna poole.
Paar tundi hiljem ratsutas seltskond suuri saksu linnast Schenkenbergi laagrit vaatlema.
Ratsutajate seas olid Tallinna bürgermeistrid Friedrich Sandstede ja Dietrich Korbmacher,
mõisameeste pealik Kaspar von Mönnikhusen ja junkur Hans von Risbiter. Mönnikhusen oli
Kuimetsa õnnetusest saadik veel tõsisemaks ja kärsitumaks muutunud, kuna junkur Hans veel
endine kergemeelne hoopleja ja luiskaja oli; tema loomus oli liig pealiskaudne, ta vaim liig
madal, et õnnetuse tundmus seal sügavaid juuri oleks võinud ajada. Kahtlemata oli junkrul
ilusast pruudist kahju ja ta avaldas oma kahetsust valju sõnaga igaühele, kes iganes kuulda
annaabi.ee 
