Piirkonda iseloomustavad mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis ning huvitav merepõhja fauna. Siin on kohatud 247 linnuliiki, kellest pesitseb 114. Soontaimeliike on 520, samblikke ja samblaid ligi 500 liiki, ligi 80 liiki kalu. Vilsandist läänes paiknevad looduskaitseala tuntuimad linnusaared – Alumine Vaika, Keskmine Vaika, Ülemine Vaika, Mustpank, Kullipank ja Karirahu, kus paljandub Alam-Siluri geoloogiline pealiskord kunagise troopilise mere korallriffidega. Karula rahvuspark Karula rahvuspark asub Valga- ja Võrumaa piiril Antsla, Karula, Mõniste ja Varstu valla maadel. 1979. aastal asutatud maastikukaitseala sai rahvuspargiks 1993. aastal. Karula rahvuspark on loodud, et säilitada Lõuna-Eestile iseloomulikke metsa- ja järverikkaid kuppelmaastikke, pinnavorme, loodust ja kultuuripärandit. Karula rahvuspark kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku.
Soodsaim soolsus on 30-34 promilli ja temperatuur 27-30 C. 2. Ala peab olema lainetuse eest kaitstud ei tohi mõõna ajal jääda kuivale. 3. Hoovuste liikumiskiirus peab olema piisav, et varustada vetikaid vajalike toiteainete ja puhta veega, soovitav kiirus on 20-40 m/min. 4. Tuleb eelistada kohalikku floorat st et looduslikult antud kohas kasvavad liigid annavad paremat saaki, kui introdutseeritud liigid. 5. Merepõhi peab olema jämeliivane, kaetud surnud korallriffidega või olema kivine/kaljune. Mudane põhi on täiesti sobimatu. Soovitav on, et looduslikult ei kasvaks sellel kohal rikkalikult makrofüüte. 6. Sügavus tuleb valida nii, et ka mõõna ajal oleksid vetikad kaetud ca 0,5 m veekihiga, et päike ei kahjustaks kasvavaid vetikaid. Soovitavalt on, et ka tõusu ajal jääks sügavus alla 2 m 7. Enne kui alustada massilist vetikakasvatust on soovitav väikeste kogustega järele
annaabi.ee 
