Eesti kirjandus
looja, rõmustas on rõõmustas, niisamuti vaga, ühest, rikas.
Uus kirjaviis on Eduard Ahrensi soovitatud ja XIX saj III veerandil võitnud eesti õigekirjatava, mille eeskujuks
oli soome ortograafia. See on aluseks praegusele eesti õigekirjale.
Valgustuskirjandus Eestis
Valgustusajad pidasid inimese põhiolemuseks mõistust ja uskusid, et teadmiste levitamise kaudu on võimalik
ühiskonda muuta ning selle koraldust parandada. Haritlased asutasid lugemisringe ja teadusühinguid, maarahvala
hakati välja andma kalendreid ja ajalehti, ilmusid esimesed eestikeelsed ilmaliku sisuga juturaamatud. Enamasti
oli selleaegne eesti kirjandus tõlkeline ja nõnda kujunes eesti talupoja lugemisvara sisult samasuguseks, nagu see
oli näiteks Saksamaa talurahval. Esialgu oli ilmalikke juturaamatuid vähe, nende hulk hakkas kasvama 1830.
aastatel
annaabi.ee 
