Seal tegutsesid laulukoorid ja puhkpilliorkestrid. Eriti tugevad koorid olid Laiusel, Tormas ja Põltsamaal. Koorilaul elavnes veelgi tänu Janis Cimze seminarile, kus koolitati köstreid ja koolmeistreid ( Valgas). Kaks tugevamat pasunakoori tegutsesid Tormas ja Väägveres. David Otto Wirkhaus juhendas neid. Tekkisid esimesed laulu ja mänguseltsid. 1865 aastal Vanemuine Tartus ja Estonia Tallinnas. Vanemuise selts oli ka esimese üldlaulupeo ametlik koraldaja. Esimene Laulupidu 1869 Tartus. Kavas oli 12 vaimulikku ja 14 ilmalikku laulu ja ainult kaks olid eestikeelsed. Autor Aleksander Kunileid oli nende kahe laulu autor ''Mu isamaa on minu arm'' ja ''Sind surmani.'' Osa võtsid ainult meeskoorid ja puhkpilliorkestrid.Naisi ja mehi ei lubatud koos lavale( slp olid ainult mehed). 45 eesti meeskoori ja üks saksa meeskoor. Teine pidu 1879 Tartus. Kolmas 1880 Tallinnas, kuna teine läks ülihästi. Kooriliikumine oli aktiivsem Lõuna- Eestis.
Kokkuleppe mittesaavutamisel võib lepitaja esitada leppimiskokkuleppe projekti. Kui kokkuleppele ei jõuta, võib: 1. huvikonflikti korral korraldada streigi (või töösulu) 2. õiguskonflikti korral pöörduda tüli lahendamiseks TVK-sse või kohtusse (sest kehtib töörahu pidamise kohustus) Streik – töötajatepoolne töökatkestus saavutamaks tööandjalt järeleandmisi tööalastes nõudmistes. LIIGID: 1) põhistreik – kestuse määrab streigi koraldaja; 2) hoiatusstreik – kestusega kuni 1 tund; 3) toetusstreik – teiste streikijate toetamiseks – kestusega kuni 3 päeva Töösulg – tööandjapoolne töökatkestus saavutamaks töötajatelt järeleandmisi tööalastes nõudmistes. Streigi või töösulu läbiviimise kord: 21 1. streigist või töösulgust teatatakse teisele poolele, lepitajale või KOV-le ette vähemalt