4. Vesikatku elutegevuse uurimine. 5. Tutvumine eluslooduse häältega, kasutades audiovisuaalseid materjale. 6. Siseveekogude selgroogsetega ja taimedega tutvumine, kasutades veebimaterjale aadressidel http://bio.edu.ee/loomad/ ja http://bio.edu.ee/taimed/ . Õpitulemused Õpilane: väärtustab siseveekogude maastikulist mitmekesisust; märkab inimtegevuse mõju kodukoha siseveekogudele; kirjeldab loodusteadusliku meetodi rakendamist veekogu uurimisel; oskab koraldada loodusteaduslikku uurimust veekogu kohta ja esitada uurimistulemusi; nimetab ning näitab kaardil Eesti suuremaid jõgesid ja järvi; iseloomustab ja võrdleb kaardi ning piltide järgi etteantud jõgesid (paiknemine, lähe ja suue, lisajõed, languse ja voolukiiruse seostamine); iseloomustab vett kui elukeskkonda, kirjeldab elutingimuste erinevusi jõgedes ja järvedes ning selgitab vee ringlemise tähtsust järves;
kasvas ka nende eneseteadvus ja seda rohkem thtsid nad olla sõltumatud. Feodaalidest maaisandad kartsid aga võimu kaotada ja see võis põhjustada sõja. Mõned linnad suutsid end vabaks osta ja neist kujunesid lausa omaette linnvabariigid (Firenze ja Veneetsia). Nii suur sõltumatus õnnestus ainult vähestel saada ja enamik linnasid said maaisandalt vaid mõningaid järeleandmisi. Ristisõjad 1071. aastal vallutasid türklased ehk seldzukid Väike-Aasia ja kristlased ei saanud koraldada enam palverännakuid Jeruusalemma Kristuse hauale. Kuna Bütsantsi keiser palus türklaste väljatõrjumiseks abi Rooma paavstilt, siis Lääne-Rooma tahtis näidata oma üleolekut Ida-Rooma kirikust. Ristisõjad algatas paavst Urbanus II 1095. Aastal peetud kõnega, milles ta kutsus üles päästma Püha maad ristiusuliste käest. Kuna Lääne-Euroopas oli palju rüütleid tegevuseta algaski pikk ja verine sõdade periood, milles eristatakse kaheksat ristikäiku + laste ristisõda. Kõige
annaabi.ee 
