Johann Sebastian Bach
1694 suri Bachi ema ning isa suri juba järgneval aastal. 10aastane vaeslaps kolis oma vanema
venna, Johann Christoph Bachi juurde, kes oli orelimängija Ohrdrufis. Venna juures kopeeris ja
õppis ta muusikat. Vend, kes teda ise õpetas, keelas Bachil kopeerida oma noote. Seda tegi noor
Bach salaja öösiti, millest olid tingitud ka tema probleemid nägemisega. Juba noorena äratas Bach
tähelepanu improvisaatori võimetega. 14 aastaselt sai Johann Sebastian koraalstipendiumi
prestiizsesse Püha Miikaeli kooli Lüneburgis.
Varsti pärast lõpetamist suundus Weimarisse, kus ta töötas hertsog Johann Ernsti
õukonnakapellis viiuldajana. Tema kuulsus muusikuna levis ning Bach kutsuti Arnstadti, kus ta
töötas linnaorganistina. 1705. aastal tegi ta aga jalgsi õppereisi Lübeckisse. Bach viibis Lübeckis
kolm kuud kauem, kui lubatud ning seetõttu lahkus ta töölt. Bach töötas ühe aasta organistina ka
annaabi.ee 
