Eesti muusika
Laiuse koori eeskujul loodi
1830. aastatel veel mimeid laulukoore: Simunas, Väike-Maarjas ja Põltsamaal, samuti Tartu
eesti koguduse juures ning Saaremaal Kaarmas.
Muutused koguduselaulus
Kuni 18. sajandi lõpuni kasutati luteri kirikus orelit koguduselaulu saateks väga harva -
suurtes kirikutes oli orel põhiliselt kunstmuusika jaoks ja maakirikutes seda sageli polnud
üldse. Kogudus laulis tavaliselt eeslaulja (köstri) järgi ning enamasti väga venivas tempos.
Koraaliviisidele lisati ohtralt improviseeritud kaunistusi - selliselt laulduna ei kõlanud laul
muidugi ühehäälselt vaid heterofooniliselt. Nii kujunes suur hulk rahvalikke koraalivariante,
milliseid näiteks Cyrillus Kreek hiljem Läänemaalt hulganisti kirja on pannud. Neid tuntakse
ka kui "vaimulikke rahvalaule". Selline koguduselaul toetus peamiselt suulisele traditsioonile
ning ametliku lauluraamatu tekste lauldi erinevates kogudustes väga erinevalt.
1825
annaabi.ee 
