Hernhuutluse mõjud Eesti kiriku-ja kultuuriloole
sajandi lõpus jõuti mitmehäälse
koorilaulu harrastamiseni, nii võib öelda, et hernhuutlased toovad koorilaulu usuellu. Sajandi
teisel poolel hakkasid hernhuutlased oma laulu saateks kasutama ka pille, näiteks kannelt,
flööti, klarnetit ja viiulit.39 Samuti võib neid seostada oreli kasutusele võtmisega kirikutes.
35 A. Võsa, Vennastekoguduste mõju, 244.
36 A. Võsa, Vennastekoguduste mõju, 244.
37 R. Põldmäe, Hernhuutlane Christoph Michael Königseer, 179.
38 Toomas Siitan. Koraaliraamaud Eesti- ja Liivimaal. Tallinn 2000, 58.
39 Karl Leichter. Seitse sajandit eestlaste lauluteel. Tallinn 1991, 14.
Suur osa maakirikute vanimaist oreleist on teada kihelkondadest, mis olid vennastekoguduste
peamised tegevuspiirkonnad Lõuna-Eestis, nagu näiteks Urvaste, Kambja ja Võnnu. Lisaks
sellel oli vennastekogudustega tihedalt seotud ka esimene teadaolev eestlasest orelimeister
Johann Thal.40
Lauluraamatud