"Jõululaul" - Charles Dickens
Kuid kuna
Scrooge oli väga ahne, ei andnud ta enda poolt pennigi. Ning härrased, nähes, et on
mõtetu edasi vestelda, tegid minekut.
Kui tööpäev lõppes, läks Scrooge trahterisse, kus ta sõi oma lõunasööki, luges ajalehti
ning oma pangaraamatut ning tõttas peale seda koju. Ta elas korteris, mis oli varem
kuulunud tema surnud äripartnerile. Hakates oma ust lahti tegema, märkas Scrooge, et
koputi asemel on Marley nägu, kuid hetke pärast muutus nägu uuesti koputiks. Sisse
astunud ja kõik toad üle vaadanud, istus Scrooge kamina ette, kuid jäsku hakasid kõik
kellukesed, mida keegi ei kasutanud helisema, kuid see lõppes paari minuti pärast. Siis
aga kuulis Scrooge kolinat, nagu keegi oleks veinikaupmehe keldris rasket ahelat üle
vaatide tirinud. Kolin lähenes Scrooge korterile. See oli Marley kummitus, ning tema
rinda ja võõkohta pitsitas ahel, see oli pikk ja oli koormatud võtmete, tabalukkude,
arveraamatute, rahalaegaste ning kukrutega
annaabi.ee 
