A.dumas Kolm musketäri terve raamat
Palun teilt seda poolehoiu nimel, mida tunnete mu vastu, mulle osutatud
teene nimel, mida ma iialgi ei unusta. Uskuge, mida ütlen teile. Ärge mõtelge enam minu
peale, mind ei ole teie jaoks enam olemas, otsekui poleks te mind iialgi näinud.»
«Kas Aramis peab samuti toimima, proua?» küsis dArtagnan otsekui nõelatult.
«Juba teist või kolmandat korda nimetate seda nime, ja ometi ütlesin ma teile, et see
nimi on mulle tundmatu.»
«Teie ei tunne inimest, kelle aknaluugile te äsja koputasite? Mis te räägite, proua! Te
peate mind liiga kergeusklikuks.»
«Tunnistage parem üles, et olete kogu loo ja selle isiku välja mõelnud selleks, et
panna mind kõnelema.»
«Proua, ma ei mõtle midagi välja, ma ei fantaseeri, kõnelen puhast tõtt.»
«Te kinnitate, et üks teie sõpru elab selles majas?»
«Ma kinnitan seda ja kordan kolmandat korda: selles majas elab mu sõber, ja see
sõber on Aramis.»
«See selgub kõik hiljem,» sosistas noor naine, «nüüd aga vaikige, mu härra!»