Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse
Kodukäija / Rahuta surnu
Enamik surnuid lõpetab oma eksistentsi normaalsel viisil, lõpetab suhtlemise elavatega.
Vahel näitab surnu end unes, kuid tõsisemat suhtlemist enam ei toimu. Samas on ka
juhtumeid, kui surnud jäävad tugevamalt maise ilmaga seotuks ning hakkavad end
kodus ilmutama, segades inimeste argist olemist. Kodukäija kui fenomen on
rahvusvaheline fenomen, see ei ole midagi Eestile ainuomast.
Kodukäija ilmingud on elavatele enamasti ebamugavad: hääled, koputamised,
kobistamised, sammud, majapidamistoimetuste hääled. Kodukäija võib ka asju ümber
paigutada, sahtleid välja tõmmata, mööblit liigutada/ümber lükata. On aga ka
neutraalseid koduskäimisi, kus keegi lihtsalt käib ja toimetab, teeb seda, mida varem
tegi. Ei tee midagi halba, vaid on lihtsalt enda omas ruumis. Mõningal juhul on olemas
ka positiivset koduskäimist. Näiteks vanaema käib lapsi hoidmas, suutes ära hoida
mõne õnnetuse.