pinnasest üle poole katab ning kui rabarikas riik meil on. Essee on kirjutatud sõnakasutuse poolest küllaltki lihtsalt, kuid huvitavalt. Laused on pigem lühikesed ja kergestimõistetavad, võõrsõnu tekstis ei kohanud. Essee sisulise poole teevad kõrgetasemeliseks erinevad näited ja võrdlused muu maailma loodusega. Vormistusliku külje pealt on essee ülesehtitus selge ning mõistetav. Teemavalikuga pöörab autor tähelepanu sellele, millele me igapäevaselt ei mõtle. Ta justkui koputaks meie südametunnistusele, et me avaks silmad meid ümbristevale ja näeks ilu ka meie enda koduses looduses, mitte ei ihkaks vaid välismaiste loodusimede poole. Autor selgitab arusaadavalt oma mõtet Eesti looduse erilisuse kohta. Esseed oli hea lugeda. Nõustun autoriga, et eestlased ei väärtusta loodust enda ümber. Ikka ihaldatakse reise kuhugi kaugele, et näha midagi uut ja huvitavat, kuid ei mõelda sellele, et
Esse.(V.Jõemetsa artikkel- Kuidas lapsest saab inimene.) Viimasel ajal on aina rohkem hakatud avalikustama juhtumeid, milles juhitakse tähelepanu peredes kasvavatele väärkoheldud lastele. Probleem, millest siiani silmad maas mööda käidi, on õnneks sattunud üha enam tähelepanu alla- antud teemal ilmub palju artikleid, toimub arutelusid. Osaliselt põhjendaksin ma väikelaste ahistamist aastate tagant pärit arusaamade kinnistumisega inimeste teadvusesse. Meil valitseb ikka veel arvamus, et laps peab tingimusteta alluma täiskasvanu tahtele- tal pole õigust sõna võtta, oma arvamust ja soove avaldada. Eks ole sellised ka meie vanasõnad, näiteks: ,,Laps räägib siis, kui kana pissib", ,,Mida armsam laps, seda valusam vits" jne. Olen kuulnud vanemate inimeste meenutusi, et laps oli põllu- ja kodutööde ajaks seotud pika köie otsa, kuna tema jälgimiseks polnud kellelgi aega. Ega tolleaegne talurahvas ei teadvustanud endale, et ka väi...
oskama/teadma. Kõige aluseks on kliendid ja nende rahulolu. Meil võivad olla mõne profisarja kõige paremad käärid või hooldustooted aga kui keegi meie uksele ei koputa, et meilt tööd tellida siis peame korraks maha istuma ja mõtlema. Miks me üldse oma ettevõtlusega alustasime? Kas midagi jäi ettevõtte alustamisel tegemata? Võib-olla oleme siiski paremad töötajad kui iseenda tööandjad? Selleks, et koguda kliente, kes teadlikult meie uksele koputaks, et meilt tööd tellida on meil vaja teada, kuidas oma ettevõtet turundada ja müügiprotsess edukalt lepingu allkirjastamisega lõpetada. Seega oma ettevõtet planeerides peame alustama küsimusest: "Kuidas me jõuame oma pakutavate teenuste ja toodetega vajaliku sihtgrupini? Kas inimestel on meie pakutavat toodet või teenust vaja?" Erakordselt suureks abiks oma toodete või teenuste müümisel on meie kirjalik ja suuline väljendusoskus
Jooahas (2 Ku 13:1-9) Ta tegi Jumala silmis kurja ja jätkas Jerobeami patte (kui ülesanne oli minna Iisraeli pattu tegema, siis sellest ta kinni ka pidas). valitses 3 aastat koos Jehuga. Joas (2 Ku 13:10-17, 23) Jätkas oma isa Jooahase tööd. Eliisa viimne kuulutus ja surm (2 Ku 13:14-20) Joas käis Eliisa juures nõu küsimas, kuid Eliisa oli raskesti haigestunud. Ta andis kuningale nõu lasta ida suunas aknast võidunool Süüra vastu. Ta ütles Joasele, et ta koputaks nooltega vastu maad, mida teine ka 3 korda tegi, mis tähendas et ta lööb Aramealaste väge ainult 3 korda. Amasja (2 Ku 14:1-22) jätkas oma isa Joase tööd. Nt. tappis Soolaorus maha kümmetuhat edomlast, ja vallutas Sela ning pani sellele nimeks Jokteel. Jerobeam II (2 Ku 14:23 29) Viimane, 4. Jehu dünastiast. jätkas oma isa Joase tööd, võitles kaotatud alasid tagasi. Osales paljudes sõdades, tõi Iisraelile tagasi Damaskuse ja Hamati. Pikk ja rahulik
annaabi.ee 
