Savisaar ka Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rändauhinna ,,Majandusmõte". Eesti Televisiooni saatesarjas "Mõtleme veel" esinedes pakkus ta välja idee teha Eesti Rahvarinne perestroika toetuseks. Temast sai laulva revolutsiooni üks juhte. 4 Tegevus poliitikuna Aastal 1989 valiti Savisaar NSVL rahvasaadikuks. Aastal 1989 sai ta Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee esimeheks ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks. Aastal 1990 kopteeriti ta EKP Keskkomitee liikmeks, Savisaar loobus. 1990 a. valiti Savisaar Eesti saadikuks Ülemnõukogus. Savisaare algatusel sündis aastal 1991 Eestimaa Rahvarinde aktiivsetest tegelastest, kes polnud astunud teistesse parteidesse, koosnev uus erakond: Eesti Keskerakond. Aastal 1992 sai Edgar Savisaar riigikogu valimistel 4678 häält, mis oli ühtlasi üks suuremaid häälte arve, sellega pääses ta isikumandaadiga Riigikogu koosseisu ning valiti Riigikogu aseesimeheks
Eesti Televisiooni saatesarjas "Mõtleme veel" esinedes käis ta 1988. aasta kevadel välja idee moodustada Eestis Rahvarinne perestroika toetuseks. Temast sai laulva revolutsiooni üks juhte. 1.4 Tegevus poliitikuna 1989 a. valiti Savisaar NSVL rahvasaadikuks. Aastal 1989 sai ta Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee esimeheks ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks. Aasta hiljem nimetati tema ametikoht ümber Eesti NSV majandusministri ametikohaks. 1990 kopteeriti ta lähtudes tema ametikohast EKP Keskkomitee liikmeks, kuid Savisaar loobus. Aastal 1990 valiti Savisaar Eesti Ülemnõukogu saadikuks. 3. aprillil 1990 nimetati Edgar Savisaar Eesti valitsuse juhiks. Sellel ametikohal jätkas ta ka pärast Eesti iseseisvuse taastamist kuni 29. jaanuarini 1992, mil peaministriks sai tema valitsuse transpordiminister Tiit Vähi. Suurem osa Edgar Savisaare valitsuse tegevusest möödus hüperinflatsiooni ja kasvava kaubanappuse olukorras
annaabi.ee 
