Eesti uusaeg (1710-1900)
ees. Suurtes linnades ei tekkinud probleeme, väiksemates linnades on rae valimine
keerulisem, ei taheta ametisse astuda. Väiksemates linnades oli üks probleem veel
raekoosseisus ei tohtinud olla lähisugulasi, kui väiksemates linnades ei olnud seda
põhimõtet alati võimalik järgida.
Raad oli jaotatud sektoritesse, mida nimetati kolleegiumideks (mis tegelesid erinevate
valdkondade probleemidega nt vaeste hoolekanne, kirikuasjad jne). Kuna
kolleegiumide töö oli väga mahukas, siis kopteeritakse lisaliikmeid suurgildist.
Vähemtähtsate asjade puhul võidi kaasata ka väikegildi tähtsamaid tegelasi. Linnaelu
fn-desse jaotamine oli täiesti tavapärane. Keskseks küsimuseks oli tuleohutus.
Suurgild on olnud keskseks. Tihtilugu mitmeid kompetentsivaidlusi. Tihti tekkis
opositsioon raele, sooviti linnavalitsemises rohkem kaasa rääkida. Samuti vaidlused
suurgildi ja väikegildi vahel (väikegild oli jaotatud tsunftidesse, need kaklesid ka veel
omavahel). Väidetakse, et 18