Arterio venoossed anastomoosid. Väikeses vereringes: Suur mahtuvus elastsed sooned. Hästi arenenud arterio venoossed anastomoosid. Kopsukapillaaride vastupanu on tunduvalt väiksem verevoolu takistus väiksem. Kopsuveresooned võivad deponeerida 10-20 % kogu vere mahust. · Kopsuvereringe. Kopsude suured arterid on rohkem väljavenitatud kui suure vereringe arterid, seetõttu mahutavad kopsuarterid suhteliselt suurema hulga verd ilma oluliste vererõhu muutusteta. Kopsuveresoontes valitsev rõhk erineb suures vereringes valitsevast vererõhust. Inimese kopsuarteri süstoolne vererõhk on 20-30 mm Hg, keskmine umbes 14 mm Hg, diastoolne 8-9 mm Hg. Seega on kopsuarterites valitsev rõhk mitu korda madalam kui suures vereringes. Kopsude kapillaarides ja veenides on, vastupidi, vererõhk kõrgem veenides on see keskmiselt 6-12 mm Hg. Sissehingamisel kopsuveresoonte maht suureneb, väljahingamisel väheneb
Vereringe väikeses vereringes: · suur venoosse süsteemi mahtuvus - elastsed sooned · hästi arenenud arterio-venoossed anostomoosid · kopsukapillaaride vastupanu on tunduvalt väiksem verevoolu takistus väiksem · kopsuveresooned võivad deponeerida 10-20% kogu vere mahust. 16. Kopsuvereringe. Kopsude suured arterid on rohkem väljavenitatud kui suure vereringe arterid, seetõttu mahutavad kopsuarterid suhteliselt suurema hulga verd ilma oluliste vererõhu muutusteta. Kopsuveresoontes valitsev rõhk erineb suures vereringes valitsevast vererõhust. Inimese kopsuarteri süstoolne vererõhk on 20-30 mm Hg, keskmine umbes 14 mm Hg, diastoolne 8-9 mm Hg. Seega on kopsuarterites valitsev rõhk mitu korda madalam kui suures vereringes. Kopsude kapillaarides ja veenides on, vastupidi, vererõhk kõrgem veenides on see keskmiselt 6-12 mm Hg. Sissehingamisel kopsuveresoonte maht suureneb, väljahingamisel väheneb. Lamades on kopsude verega
annaabi.ee 
