lugeda, on see jagatud lõikudeks, mida kutsutakse geenideks. Geen on üks osa sellest, mis teeb inimesest inimese või lestakalast lestakala. Inimse 30 000 geeni moodustavad ainult 1% kogu genoomist ning ülejäänu on teadlastele veel arusaamatu tähendusega. Samas on oluline teada, et valgud on töömehed, mis reaalselt rakkudes mingeid protsesse läbi viivad. DNA lihtsalt ,,istub" rakutuumas ja säilitab informatsiooni. Samas meil on palju erinevaid rakke, näiteks maksarakud, kopsurakud. Nad on väga erineva välimusega ning funktsioonidega. Huvitav on asja juures see, et DNA neis rakkudes on täpselt ühesugune. Selle teeb võimalikuks see, et osad geenid on ühtedes rakkudes aktiivsed ning osad teises. See eeldab seda, et DNA peab olema pakitud rakutuuma nii, et igal ajahetkel vastavad ensüümid leiavad ülesse just õige geeni, mida välissignaalide tõttu on vaja sisse või välja lülitada. Infotehnoloogiateadlased on üritanud modelleerida, mis toimub ühes
siis millised struktuurid vastavatest lootelehtedest arenevad). o ektoderm - välimine looteleht; väliskiht - epiderm, kesknärvisüsteem - aju neuronid, neuraaltoru - melanotsüüdid o mesoderm - keskmine looteleht; seljakeelik e notokord, luud, neerude tuubulrakud, punased verelibled, näolihased o endoderm - sisemine looteleht; pankrease rakud, kilpnäärmerakud, kopsurakud Morfogeneetilised liikumised gastrulatsioonis (emboolia: involutsioon, ingressioon, delaminatsioon, invaginatsioon ja epiboolia/interkalatsioon) - oska tuua ka vastavate liikumiste näiteid erinevate mudelorganismide arengust emboolia ehk kattumine- rakkude liikumine, mille käigus tulevased mesodermi ja endodermi rakud liiguvad tulevase ektodermi alla o 1. involutsioon - rakkude sisserullumine, rakud roomavad
annaabi.ee 
